Keelekümblus on õppevorm, mida rakendatakse Eestis riikliku programmina – eesti keele kui teise keele paremaks omandamiseks. Keelekümblusprogrammis õpitakse vähemalt 50% ainetest sihtkeeles (käesoleval juhul eesti keeles). Metoodika võimaldab lapsel omandada eesti keelt kõrgel tasemel, sealjuures kahjustamata tema emakeelt. Eesti keelt õpitakse seda aktiivselt kasutades, sh erinevaid aineid õppides. Keelekümbluse eesmärgiks on võrdselt head oskused nii emakeeles kui ka eesti keeles.
Eesmärgid:
eesti keele kõrge funktsionaalne oskus (lugemisel, kirjutamisel, rääkimisel, kuuldust arusaamisel);
vene keele valdamine eakohasel tasemel;
klassile vastav edasijõudmine muudes õppeainetes, näiteks matemaatikas;
eesti ja vene kultuuride mõistmine ning väärtustamine;
kolmanda keele hea oskus.
Hiline keelekümblus
Hilise keelekümbluse näol on tegemist kakskeelset haridust rikastava õppevormiga, mille üheks eesmärgiks on anda õpilasele võrdselt head oskused nii emakeeles kui ka teises keeles. Hiline keelekümblus algab 6. klassist (ettevalmistav aasta), kus 1/3 õppetööst toimub eesti keeles, 7. ja 8. klassis tõuseb eesti keeles õpitavate ainete osakaal juba 76 % õppekavast, ülejäänud 24% hõlmavad vene keel kui emakeel ja võõrkeel. 9. klassis moodustavad eesti keel ja eesti keeles õpitavad ained u 60% õppekava mahust.
2003-2004 alustas Pae gümnaasiumi 6.klass hilise keelekümblusprogrammiga ning 2009-2010 lõpetas edukalt kooli esimene kümblejate lend. 2009-2010 liitus varase keelekümbluse programmiga 1.c klass. Tänapäeval kümblevad 1c, 2c, 3c, 4c, 5c, 6c, 7c, 8a*, 9a* (* osaline keelekümblus).
Uuringud Teadusuuringutes on kinnitust saanud hüpoteesid, et lapsed omandavad edukalt riiklikus õppekavas määratletud teadmised ja oskused, nad valdavad oma emakeelt võrdselt venekeelses programmis õppivate eakaaslastega ning oskavad eesti keelt väga heal tasemel. Tõestust on leidnud seegi, et programm ei ole muutunud elitaarseks ning tava-programmides hakkama saavad lapsed saavutavad head tulemused ka keelekümblusklassides. Täpsemat infot keelekümbluse kohta saab Keelekümbluskeskuse koduleheküljelt
Keelekümbluse programmi rakendamine Tallinna Pae gümnaasiumis
Kooli kollektiiv teadvustab keelekümblus- ja LAK-õpe programmi nii organisatsiooni kui ka selle liikmete arenguvõimalusena
KK ja LAK-õpe programmi on tutvustatud õpetajate (Kasahstani haridustöötajad 15.03.12; Haapsalu Nikolai kooli õpetajad 17.04.12), koolijuhtide (TLÜ) seminaril (26.04.12) ja LAK-õpe päeval (27.04.12) linna õpetajatele, kooli lastevanematele ja eesti keele ainesektsiooni koosolekutel ning mentori töös. Tööülesandeid jagades julgustatakse ja innustatakse personali rakendama oma potentsiaali (metoodiline päev, seminar, KK üritus, lahtised tunnid vanematele, konsultatsioonid teiste koolidele
Koolis on olemas pädev KK-personal ja tingimused personali arenguks. KK-õpetajate värbamiseks: – tehakse koostööd ülikoolidega, et tagada KK-õpetajate juurdekasv; – tutvustatakse praktikantidele KK-klasside tööd; – toetatakse oma kooli õpetajate ümberõpet; – tehakse koostööd projektiga „Noored kooli”; – tehakse koostööd teiste koolidega KK-õpetajate leidmiseks. – linna projekt „Õpetajaabi“.
Huvirühmad on teadlikud KK-programmi põhimõtetest ja saavutustest ning kaasatud kooli eemärkide püstitamisse ja saavutamisse. Koolis toimuvad ühistegevused: iga-aastased HKK üritused, vanemate päevad, kevadine LAK-õpe päev/konverents. Oma kogemusi (lahtised tunnid, KK-programmi põhimõtted, lõimitud töökava koostamine) jagavad KK-õpetajad ja kooli administratsioon TLÜ, MISA korraldatud seminaridel.
Koolis on õpilase arenguks ja KK-programmi ja-metoodika rakendamiseks soodne õpikeskkond. KÕKis (2011) on märgitud KK-programm kui kooli suund, programmi eesmärgid, eestikeelsed õppeained ja tunnijaotusplaan.
Õpilased osalevad:
• Etlejate konkurss vene õppekeelega koolidele „Hoolin loomadest“ Tallinna Humanitaargümnaasium
• Urmas Alenderi nimeline laulukonkurss, Sikupilli Gümnaasium
• Jõuluball, Jüri Gümnaasium
• Kontsert Jüri Gümnaasiumis vene rahvakultuuri tutvustamiseks, Jüri Gümnaasium
• Tallinna linna eesti luule tõlkimiskonkurss, Ehte Gümnaasium
• Integratsioonialane orienteerumisprojekt „Tallinn – meie pealinn”, MTÜ Jutulind
• Ülelinnaline teatrifestival „KRÕPS 2012“, Tallinna Haridusamet
TALLINNA PAE GÜMNAASIUMI HILISKEELEKÜMBLUSE VARAMU 